Sõna Erau tuleneb kutai sõnast eroh, mis tähendab rahvarikas, lärmakas,
lõbus.
Erau traditsiooni teke - legend sultani sünnist
Erau legend on pärit 13. sajandist,
kui Kutai Kartanegara ing Martadipura sultaniriik sai alguse Tepian Baru - esimese pealinna lähedal. See on legend esimese sultani tulekust
sultaniriiki, kes saadeti siia Jumala enda poolt.
Lugu algab Ida-Kalimantani mägikülakeses
nimega Jaitan Layar, kus sultaniriigi
ametnikul ja tema abikaasal ei olnud aastaid õnnistust saada lapsi. Nad palusid
innukalt jumalaid, et nende perre sünniks laps.
Maa peale saadeti kuldses laekas beebi |
Äkitselt ilmus mehe ette seitse
jumalat. Üks nendest ütles:
„Kiida jumalaid, sinu soov on
täidetud. See laps on jumala järeltulija. Ta peab lamama sinu kogukonna
inimeste süles 40 päeva ja 40 ööd, tema jalad ei tohi selle aja jooksul
puudutada maad. Tema vannivett tuleb lõhnastada roosiõielehtedega. Tema jalad
ei tohi puudutada maad seni kuni on läbi viidud Erau tseremoonia. Tema maale
astumise tseremoonial (Tijak Tanah)
peavad ta jalad astuma esmalt inimese pea peale, nii elava kui surnu. Tema
jalad peavad astuma pühvli pea peale, nii elava kui surnu. Seejärel peab ta
osalema riitusel jõekaldal (Mandi ke
Tepian), ja suplema jõevoogudes.“
Mees lubas jumalatele, et ta
kuuletub ja täidab kõik nende käsud ning tänas jumalaid tema palvetele vastuse
eest. Kui jumalad lahkusid, viis ta beebi tuppa naise juurde. Laps nuttis
näljast. Teadmata, mida teha, põletas mees viirukit ja laotas kollast riisi
põrandale ning palvetas jumalate poole. Veidi aja pärast jumal ütles ta
naisele: „Mulju oma rinda seni, kuni sealt hakkab piima voolama!“ Naine tegi
nagu kästud ning tal hakkas rindadest voolama aromaatset piima, mida laps aplalt imema hakkas.
Iga päev hoolitseti lapse eest
hoolikalt. Alludes jumalate käsule, lebas laps ainult külainimeste süles ega
puudutanud kordagi maapinda. Teda pesti ainult lillelehtedega vees ja hoiti
hoolikalt. Kolmandal elupäeval lapse nabanöör murdus ära ning külaelanikud tähistasid seda
suure piduliku lõkkega, mille leegid ulatusid kõrgele taevasse. Laps sai nimeks Aji Batara Agung Dewa Sakti.
Poiss kasvas kiiresti ja kui ta oli viie
aastane, oli teda üha raskem hoida eemal maapinnast. Ta oli uudishimulik ja
kannatamatu, tahtis mängida õues ning ujuda jões, joosta ringi külas nagu
teised lapsed. Mees meenutas Jumalate käsku ja hakkas korraldama koos Jaitan
Layari külaelanikega Erau tseremooniat. Sellest sai esimene Erau tseremoonia,
mis toimus pidulikult, külluslikult ja pillavaltki järgneva 40 päeva ja 40 öö jooksul. Kõik
külaelanikud ja ka ümberkaudsed naabrid osalesid tseremoonial.
Enne tseremooniat tapeti mitu
pühvlit ja toodi ka mõned inimkehad, et valmistuda määratud tseremooniaks. Tijak Tanah ehk maapinnale astumise
tseremoonia ajal Aji jalad astusid esmalt elava ja surnud pühvli pea peale,
seejärel ka elava ja surnud inimese pea peale. Seejärel, kaetuna kollase
riidega, viidi poiss jõe äärde, et seal supelda, läbi viimaks Mandi ke Tepian kümblemise tseremooniat.
Tema üks jalg astus rauale ja teine kivile. Külaelanikud, nii mehed kui naised,
ühinesid jões kümblemisega. Pärast riitust jões, viidi Aji tagasi majja ja
riietati uhkete külluslike riietega. Moosekandid mängisid ja lauldi laule. Aji toodi
külaõuele, kus olid maas erksavärvilised vaibad ning talle anti süüa
beetlipipra lehti.
Seejärel algasid tõsised pidustused.
Toit ja jook voolasid ojadena, peeti erinevaid võistlusi ja loomavõitlusi, mehed
ja naised tantsisid. Pidu kestis seitse ööd ja seitse päeva. Pärast pidu kõik järelejäänud toidud, toiduanumad, kaunistused ja muusikariistad kingiti vaesematele külaelanikele.
Esimene sultan
Aji kasvas suureks ja temast tuligi esimene Kutai Kartanegara ing Martadipur sultaniriigi sultan aastateks 1300 – 1325. Tema ametiastumisse ajal viidi läbi samuti Erau tseremoonia. Sultan abiellus imekauni printsessi Putri Karang Melenuga, kes oli kuulutatud samuti jumala järeltulijaks maa peal.
Printsessi sünni legendi järgi oli tema algselt hoopiski maale tulnud väikese ussikesena, mille leidis Hulu Dusuni ohvitser Melanti külas Mahakami jõe lähedal, kus ta oli metsas puid raiumas.
Ohvitser nägi ussikest, kes keerles
ümber puupaku ja vaatas teda pisarsilmil. Ohvitser võttis ussi koju kaasa, ussike kasvas päev-päevaga aina suuremaks, kuni temast tuli suur draakon. Ühel
öösel nägi ohvitser unes, et ta kohtas tüdrukut, kellest sai tema tütar. See
tüdruk ütles talle unes, et „Isa, ära karda! Las ma lahkun majast ja kogu
külast, aga selleks ehita mulle trepp, et ma saaksin lahkuda. Mees ärkas üles ja
rääkis sellest oma naisele, Babu Jarumale.
Ohvitser kulutas järgnevad päevad,
et ehitada lampongipuust trepp
bambusastmetega, mis oli kokku seotud lembidingi
vartega. Kui ta lõpetas, kuulis ta taas tüdruku häält: Kui ma laskun majast
maa peale, tule mulle järele. Põleta veidi seesamit ja puista mu ümber
kollaseid riisiterasid. Kui ma libistan end alla jõe äärde ja lähen ujuma, jälgi
mu vahuviirgu vees.“
Draakon viiakse tseremoonia osana jõe äärde |
Ohvitser ja tema naine ületasid jõe tormi käes suurte raskustega. Aga siis läks ilm äkki selgeks ning nad nägid, et jõgi
oli täis valget vahtu ning vikerkaarevärvilist valgust. Nad läksid jõe äärde ning nägid jões metallist kaussi, mille oli sees laps. Paar võttis lapse
endaga kaasa ja viisid ta enda juurde, nagu oleks ta nende oma. Pärast
kolme päeva, kui tüdruklapse nabanöör murdus, Andsid nad talle nimeks Putri Karang Melenu.
Tüdruk kasvas suureks ja sai
nooreks imeilusaks naiseks. Kui aeg oli õige, viisid jumalad kokku ta Ajiga, kes oli sellel ajal
juba sultan ja nendest sai noorpaar. Neil sündis poeg, kellest sai sultani järeltulija Aji Batara Agung Paduka Nira.
Putri
Karang Melenu legend on aluseks Erau tseremoonia ajal toimuvale Mengulur Naga rongkäigule ja draakoni ujutamisele Mahakami jões.
Ajalugu
Iga Kutai Kartanegara sultani ametissenimetamise puhul alates esimesest sultanist, viiakse läbi ka Erau tseremoonia. Algselt vaid sultani ametissenimetamise peost kujunes pidu kogu sultaniriigi alamate jaoks. Olenevalt sultanipalee rikkusest, on ajaloo jooksul pidu kestnud 7 kuni 40 päeva.
Sultanipalee õukonna poolt
korraldatud üritusest kujunes suured pidustused - loomi, puuvilju ja
muid sööke toodi kokku üle kogu sultaniriigi, samuti tulid kohale parimad muusikud.
Sultani õukond pakkus tasuta pidusööke riigi alamatele, mis näitas
sultani tänu ja pühendumust oma rahvale.
Viimane Erau traditsiooniline
tseremoonia viidi läbi 1965. aastal mälestamaks viimase sultani
ametissenimetamise aastapäeva. Kuna sultaniriigist oli saanud Indoneesia
Vabariigi osa, Erau tähistamine katkes mitmekümneks aastaks.
Tänapäevane Erau
Kutai regiooni
kultuuritraditsioonide säilitamiseks ja ajaloolise sultaniriigi poolt
Tenggarongi linna asutamise tähistamiseks otsustati hakata tähistama Erau festivali uuesti igal
teisel aastal toimuva kultuurifestivaliga, esimest korda aastal 1971.
Sultanipalee nõusolekul sai osaliselt kasutada ka traditsioonilise Erau
tseremooniaid, kuid mitte kõiki. Lubati kasutada mängulisi sportmängusid ja
loomade võistlusi, samuti kasutati palju kohaliku dayaki hõimutseremooniaid.
Tänaseks on Erau festival saanud tähtsaks kultuurisündmuseks ja toimub kahes osas. Taastatud sultanipalee
korraldab pidustused, millega seonduvad vana sultaniriigiga seotud riitused ja üritused. Regiooni valitsuse Kultuuri- ja Turismiamet korraldab pidustusi linnas väljaspool sultanipaleed.
Sultanipalee festivali nimetatakse Erau festivaliks ning 2016. aastal toimus juba neljandat korda rahvusvahelisena EIFAF ehk Erau International Folk Art Festival – Erau Rahvusvaheline Rahvakunsti Festival.
Sultanipalee festivali nimetatakse Erau festivaliks ning 2016. aastal toimus juba neljandat korda rahvusvahelisena EIFAF ehk Erau International Folk Art Festival – Erau Rahvusvaheline Rahvakunsti Festival.
Info allikad: