Kolmapäev, 17. august 2016

Äralend

1. päev, K 17. august 2016

Meie reis algas kolmapäeval, 17. augustil. Jaotasinud reisihuvilised autode vahel laiali, sõitsime kuue erineva autoga Tallinna. Kella seitsmest lennujaama jõudes tundus, et oleme kohale tulnud liiga vara - lennuk Helsingisse väljus alles 21.35. Tallinna lennujaam on väike, mugav ja kodune ning selle saab kiiresti läbitud. Tegime lennujaamas koos Lennuga esimese ühispildi ja enne poolt üheksat sai juba lennukisse - selleks oli väike kahepropelleriline ATR 72-500, millel 72 reisijakohta. Lendu opereeris Nordic Regional Airlines ehk lühidalt NoRRA. Selline imelik lühend on kaubamärgiks Finnairi tütarfirmal.
Tallinna lennujaamas koos Lennuga

Tallinna lennujaamas õnnestus ühel meie grupi liikmel saada endale ka väheke lisatähelepanu, kui pardaleregistreerijad viisteist minutit enne starti olid suutnud juba kõik reisijad peale tema juba „ära registreerida“ ja otsisid valjuhääldist üle saali taga kadunud rahvatantsijat nimepidi. (Teate küll, kuidas valjuhäälditest üle saali otsitakse kedagi taga.) Õnneks oli kadunu sealsamas, registreerimislauast 10 meetri kaugusel ning suuremaid otsinguid ei olnud vaja teostada. Lennujaamatöötajad tahtsid päeva kiiresti ära lõpetada, meie lend oli päeva viimane - suvel oli seoses lennuradade remondiga Tallinna lennujaam hilisõhtuti ja öösel remonttöödeks lennukitele suletud.
Lennuk tõusis õhku tühjalt lennuväljalt ja juba 25 minuti pärast maandusime Soomes Vantaas. Lennukist viidi meid bussiga lennujaamahoonesse, otsisime üles õige väljumisaugu ja juba 23.45 väljus meie lennuk Singapuri. Seekord siis oluliselt suurem lennuk – Airbus A340-300, sellises lennukis on kokku 255 reisijakohta. Tänaseks on Finnair asendanud need lennukid veelgi suurematega – Airbus A350-ga, kus on 297 kohta! Seekord oli meil tunduvalt kauem aega lennata – kokku 11 tundi 45 minutit. Vaevalt sai lennuk õhku tõusta, kui jõudsime uude päeva.

2. päev, N 18. august 2016

Sellist toitu pakkus Silk Air Balikpapan - Singapur lennul
Teine päev algas meil lennukis õhtusöögiga. Toit oli selline, mille kohta saab öelda lihtsalt „söök“. Selline keskmise maitsega, ei ole halb ega ei ole ka väga hea, on "normaalne". Ilmselt ei saa ka kokad oma toidutegemise fantaasiaid lennukitoitude valmistamisel kasutada, muidu tekiks lennukis palju probleeme – keegi ei söö seda toitu ja keegi toda toitu. Sooja söögi menüüs on lennukis tavaliselt kana riisiga ja loomaliha
või mingid hakklihajunnid kartulipüreega. Korra reisi jooksul oli lennukimenüü valikus ka valge kala. Lisaks alati ka väike magusamps või „sesoonsed puuviljad“ ning joogid – vesi, mahlad, koolad, kohv, tee, vein ja õlu. Vein ja õlu leidsid meie poolt tarbimist, arvestades asjaolu, et sõit oli pikk ja väike uneabi kuulus abiks ära.
Lennukis saab jälgida ka lennuki teekonda kaardil
Tänastes pikamaalennukites pea kõigis on igale reisijal oma meelelahutuskeskus, millest saab vaadata suhteliselt uusi filme, teleseriaale või siis mängida kasvõi Solitare-kaardiladumist. Vaatasin ühe totaka komöödiafilmi („Horrible bosses 2“) ja siis proovisin veel midagi vaadata, kuid uni tuli peale. Poolteist tundi enne sihtkohta jõudmist pandi tuled põlema ja hakati hommikusööki pakkuma. Munapudru, saiake, mahl, jogurt, kohv, tee – piisav, et hommikut alustada.
Maandusime Singapuris.