Singapuri kaudu koju

13. päev, E 29. august 2016

Meie mittenunnu kollane buss

Äratus kell viis ja enne kuute olime bussis. Meie ilus kollane nunnu buss oli asendatud suure kollase totaalselt mittenunnu bussiga. Buss oli vana ja ilma igasuguste mugavusteta, kui konditsioneer välja arvata. Hotellist lennuväljale väljus politseieskordi saatel neli bussi korraga. Et oli alles suhteliselt öö, jäi enamus seltskonnast magama...

Seda seni, kuni buss äkitselt täie hoo pealt pidurdas ja vastassuunavööndisse põikas. Mis juhtus? Buss oleks äärepealt teisele bussile tagant täiega sisse sõitnud. Nüüd sõitis ta teistest bussidest ette, et nii-öelda oma sõitu sõita. Ja see sõitmine oli täiesti jube. Ilmselt oli bussil tema suuruse kohta väikene mootor, sest selleks, et mäest üles sõita, võttis buss enne kõvasti hoogu. Seega, mäest alla, hoog üles, uue mäekese tippu jõudes bussil „hing kinni“ kuni jälle mäest alla sõitma saab hakata. Seepärast ei saanudki ta teistega koos rivis sõita, nagu algul planeeritud oli. Mäest alla kihutamine tekitas veel paar ohtlikku olukorda, aga õnneks keegi surma ei saanud ega bussi alla ei jäänud... seekord.

Vahepeal tehti pissipeatus, kus meie juht politseieskordilt ilmselt sõimata sai, et ta teistest eraldi sõitis. Peale peatust sõitsime natuke teiste sabas, aga siis lasime teised eest ära sõita, et meie juht saaks oma bussile vastavat „jõnksutamissõitu“ edasi sõita.

Järjekordne pidurdus koos asjakohase liiklusmärgiga 

Umbes kolmetunnise teekonna lõpul Balikpapani lennujaama ehk finišisse jõudmine oli suureks kergenduseks. Ilmselt paljud meie hulgast ei oleks enam nõus uuesti selle bussi ja bussijuhiga sõitma. Isegi meie saatja Lington ütles, et meil oli „grazy driver“.

Lennujaam oli nagu lennujaam ikka, ainult et rahvusvaheliste lendude osa oli suhteliselt tühi. Kolme festivali rühma saabudes tehti check-in lauad lahti ja võeti pagasid vastu. Saime oma Lingtonilt viimast korda toidupakikesed, kus sees viiekäiguline hommikusöök ja pidime temast lahkuma. Tegime viimased shopping'ud, siin oli isegi turistide nänni müüa ja juba paari tunni pärast väljus meie Balikpapan – Singapur lennuk.

Singapuri jõudsime paaritunnise lennuga. Singapuris vahemaandumist tehes, kui on piisavalt aega, saab tellida endale tasuta linnaekskursiooni. Seda võimalust me tahtsime ka kasutada. Põhimõtteliselt jooksime vastavasse punkti, et selgust saada, kus öeldi, et tegelikult ikka päris hästi ei saa ja kohad on ka välja müüdud aga ehk õhtul viimasele ekskursioonile ikka veel saab. Enamus meie hulgast said end ekskursioonile möllitud, veidi hiljem registreerimisele saabunud Leedu rühm jäi sellest võimalusest ilma.

Kuna lennud olid eraldi ostetud, tuli pagas välja võtta ja panna õhtuni pakihoidu, end riiki sisse möllida (õnneks viisavaba) ja need (nagu mina), kes  paar tundi hiljem algavat ekskursiooni ei ootanud, said linna peale minna. Nüüd oli metroosüsteem meile tuntud ja sõitsime otse kesklinna, et valges kõik Singapuri tuntud vaatamisväärsused üle vaadata.

Singapuri Hiinalinn

Singapur on linnriik, mis eelmisel, 2015. aastal sai 50-aastaseks. Ehk just nii kaua ei olda enam Suurbritannia kolooniaks. Kolooniaks olemise aeg on andnud Singapurile kena linnaarhitektuuri ja inglise keele oskuse. Inglise keelt räägitaksegi siin kõige rohkem, olenemata rääkija tegelikust rahvusest. Teine levinum etnos siin on hiinlased.

Singapuri pindala on 710 ruutmeetrit ehk see on sama suur kui Saarde vald Pärnumaal, aga siin elab kokku 5,8 miljonit inimest. 1 ruutkilomeetril 8141 inimest. Ehk siis väga palju kireva päritoluga inimesi väga väiksel maa-alal. Singapuri linnriik asetseb Malaka poolsaare tipu juures asuval Singapuri saarel ja veel lisaks 60 väiksemal saarel.

Singapuri rajasid 1819. aastal kaubasadamana briti meresõitjad – maadevallutajad. Teise maailmasõja ajal oli Singapur jaapanlaste võimu all, 1959. aastal sai Singapur omavalitsuse staatuse ja alates 1965 on Singapur iseseisev riik.

Merlioni kuju, taustal Singapuri ärikvartal

Singapuri nimi tuleneb vanast sanskritikeelsest sõnast Simhapura, kus simpha on „lõvi“ ja pura on „linn“. Ehk siis lõvilinn. Sellest ka Singapuri sümbol, milleks on 1964. aastast lõvipea ja kalasabaga müütiline naissoost loom nimega Merlion. Merlion on kasutusel kui linna ja kogu riigi sümbol. Sõna mer tähendab merd ja lion lõvi. Ehk siis merelõvi. Lihtne.

Kala keha meenutab seda, et Singapur oli kunagi väike kaluriküla nimega Temasek, mis tähendab jaava keeles merelinna. Ehk siis kõik tähendused ja nimed jooksevad omavahel kokku. Esimene originaalkuju paigutati 1972. aastal Singapuri jõe suudmesse, kuid linna arenedes liigutati see 2002. aastal praegusesse asukohta Merlion Parki Marina Bay lahe äärde. Muuseas, 2009. aastal lõi kujusse sisse välk ja see sai kõvasti kahjustada, tänaseks on kuju parandatud. Lisaks originaalkujule on erinevaid kujusid veel, kokku on „ametlikuks“ tunnistatud viis Merlioni kuju. Ühte, ilmselt mitteamettlikku kuju nägime näiteks Singapuri Hiinalinnas.

Merlion, teispool Marina Bay lahte näha ka
Marina Bay Sands ehk "paatmaja"

Linna peamised vaatamisväärsused turisti jaoks asuvadki ümber Marina Bay ehk „merelahte“. Siin asuvad nimetatud Merlioni originaalkuju, meie jaoks huvitav kõrghoonetega downtown ehk kesklinn, samuti kolme tornmajaga „paatmaja“ Marina Bay Sands.

„Paatmaja“ ehk Marina Bay Sands on 2010. aastal valminud linnakuurort ehk resort. Kolme tornmaja katusel on Sands Skypark, mis on 1,2 hektariline troopiline oaas ja asub sama kõrgel kui Eiffeli torni tipp Pariisis.

Siin asuvale vaateplatvormile saab iga piletiostnu minna. Lisaks üle linna ulatuvale vaatele saab infot SkyParki ehitamisest ja kogu Singapurist. Pargi 12400 ruutmeetril on kasvamas 250 puud ning 650 taime. Torni nr 1 tipus on ka restoran ’Sky on 57’, kus number 57 tähendab korruste arvu.

Marina Bay Sands

Vaateplatvormi külalistel ei ole küll ligipääsu katusel asuval basseinile. Bassein on 150 meetrit pikk ja see on „äärtetu“, ehk siis basseini ühes ääres laiub tühjus.

Kogu kompleksis on mitu hotelli 2561 toaga, ülisuur kasiino, kaks teatrit, näituse- ja konverentsikeskused, kaubanduskeskused. Kogu ehitus on väga uhke ja läks ehitamise ajal maksma 8 miljardit Singapuri dollarit, mis on 5,5 mld eurot.

Meil oli aega seda kompleksi mitmelt küljelt väljast vaadata ning sai ka esimesel kahel korrusel kaubanduskeskuste alal ringi käidud. Kasiinosse igaks juhuks sisse ei läinud, mine tea, oleks äkki muidu planeerimata rikkaks saanud.

Singapuris on ka vanemaid maju

Vaatasime veel üle vaateratta ja Singapuri Vormel-1 võidusõiduraja, mis asub samuti täiesti linna keskel. Kõndisime nii vanade kui uute majade vahel ja külastasime ka Hiinalinna linnaosa. Pool päeva, mis meil vaba aega oli, läks kiiresti ja juba oligi vaja lennujaama minna, et õigel ajal check-in teha ning Helsingi poole lendama hakata.

Lennujaamas sujus kõik kenasti, kogu kamp oli jälle koos ning Finnairi lennuk väljus õigeaegselt. 

Euroopa, siit me tuleme!

14. päev, T 30. august 2016

Uus hommik võttis meid vastu lennukis. Lennukis tundus pärast palavaid suvepäevi troopikas suhteliselt külm, kas see oli sellest või viirustest, igatahes jäi vähemalt 4-5 meiega reisinutest pärast reisi lõppu külmetushaigusesse. Lennukis jagati küll tekke ja sai riideid selga lisaks panna, kuid +30 kraadi ei asenda paar lisatekki ja T-särki.

Tasapisi hakkas reisiväsimus meist võitu saama, nii et enam ei olnud reisiseltsilised nii lõbusad kui lõunasuunas lennul.

Helsingi lennujaam tundus juba armas kodune. Taas N^orra väikse propellerlennukiga 20 minutiga üle Soome lahe lennanuna tundus pärast maandumist väline jahe õhk hea ja kodusena. Meie, Eesti õhk!

Kell 8 olime Tallinna lennujaamas, kella 11-ks Pärnus.

Reis oli läbi saanud.